Kuidas hammaste raviplaan saab kaasa aidata üleüldise tervise parandamisele?
Hambaravi eesmärk on reageerida kõikidele patsiendi vajadustele. Iga patsient on aga sama unikaalne kui sõrmejälg. Seetõttu peab ka ravi olema nii patsiendi kui ka haiguse jaoks individuaalne.
Hambaarstid teavad, kui oluline on luua oma patsientidele hea hammaste raviplaan. See on üks väga oluline osa, et teada, mida iga patsiendi juures silmas pidada tema hambaid ravides.
Hammaste raviplaan – kellele ja miks?
Raviplaan võimaldab nii arstil kui sinul saada selge ülevaade sellest, mis olukorras on sinu suutervis praegu ning kas, ja kui jah, siis mis tööd ootaksid tegemist lähitulevikus, millised tööd aga võivad veel oodata. Samuti sisaldab see üksikasjalikke märkmeid sinu suuprobleemide, diagnooside ja kavandatud ravi kohta.
Raviplaani tähtsus sinu üldisele tervisele
Hea hammaste raviplaan võib mõnikord mõjutada ka sinu üldist tervislikku seisundit. Mõnes uuringus on lausa selgunud, et on olemas seos halva suutervise ja suurenenud dementsuse riski vahel. Neis uuringutes on märgatud, et mida vähem hambaid kõrges vanuses, seda tõenäosem on, et sellel inimesel võib tekkida probleeme dementsusega.
Eksperdid arvavad, et see seoses tuleneb sellest, et suu kaudu nii öelda manustatavad bakterid võivad levida ajju lõualuuga ühendatavate kraniaalnärvide või vereringe kaudu. See omakorda aga võib kaasa aidata Alzheimeri tõve välja kujunemisele.
Millal teha hammaste raviplaan?
Tavaliselt luuakse hammaste raviplaan esimesel hambaarsti visiidil. Kui sa käid ühe ja sama hambaarsti juures, siis tehakse plaan esimesel korral ja jooksvalt iga visiidiga seda täiendatakse. Kui sa külastad aga erinevaid hambaarste siis iga kord uue juurde minnes alustatakse raviplaani koostamisega algusest peale.
Hammaste raviplaan ei ole aga kunagi staatiline probleemide loetelu. See on pidevas muutuses vastavalt suuprobleemide kõrvaldamisele või hoopis nende süvenemisele. Paika pandud raviplaani edukus sõltub sobivusest patsiendi esialgsete ja pikaajaliste vajaduste rahuldamisega. Õige ravi kavandamine võimaldab alati raviplaani ümberhindamist vastavalt patsiendi muutuvatele vajadustele, eelistustele ja tervislikele tingimustele.
Kuidas hammaste raviplaani koostatakse?
Hambaarst teeb sinu suus põhjaliku läbivaatuse ja assistent kirjutab vastavad märkmed üles. Lisaks hammastele vaadatakse üle ka igemed ja hambumus üleüldiselt. Peale läbivaatust hindab hambaarst suu olukorda ja annab sulle tagasisidet selle hetkeolukorrast. Samuti sellest, kuidas suu tervishoidu paremaks muuta.
Kui sul on parandamist vajavaid töid, paneb arst koostöös sinuga paika tulevased sammud ehk raviplaani.
Seega koosneb raviplaani väljatöötamine neljast etapist:
- Ülevaatus ja probleemide tuvastamine.
- Sekkumist vajavate hammaste kaardistamine.
- Erinevad võimalused probleemsete hammaste parandamiseks.
- Sobiva raviplaani paika panek koostöös patsiendiga.
Mis saab pärast raviplaani koostamist?
Peale raviplaani koostamist pannakse paika ravimist vajavad tööd ja nende järjekord. Järjestus kujuneb probleemi olemusest ja nii öelda raskusest. Kõige esmasena võetakse ette loomulikult sellised mured, mis põhjustavad sulle valu. Sealt edasi liigutakse järjest vähem probleeme tekitavate töödeni.
Siin on oluline roll ka sinul, kui patsiendil, et sa oleksid avatud ja räägiksid kaasa. Anna teada, mis põhjustavad sinul endal peamiselt probleeme. Olgu selleks siis konkreetne valulikkus või kasvõi esteetiline probleem, mis segab sul igapäevaelu täiel rinnal nautimast. Vaid sedasi üheskoos hambaarstiga saate panna paika raviplaani, mis on ühtviisi efektiivne ning mõlemaid osapooli arvesse võttev.
