Üldhambaravi (Teraapia)

Hambaravi erinevaid valdkondasid on väga palju. Osad hambaarstid tegelevad üldhambaraviga, osad üldhambaravi kõrvalt süvendatult lisaks mõne kitsama erialaga, osad arstid on aga täielikult spetsialiseerunud ühele kindlale hambaravi erialale.

Kui patsient juba teab endal mingit kindlat suuõõne probleemi olevat, soovitame broneerida konsultatsiooniaja täpselt selle eriala spetsialisti juurde.

Kui aga patsient täpselt ei tea enda võimalikest suuõõne probleemidest, ei ole kaua aega hambaarsti juures käinud või vajab kindlasti paljude hammaste ravi, soovitame esmalt broneerida visiidiaja üldiseks hammaste kontrolliks.

Kontrollvisiidil vaatab hambaarst üle patsiendi suuõõne, tuvastab probleemid ning vajadusel suunab patsiendi edasi kitsama hambaravi eriala spetsialisti juurde meie kliinikus. Pakume oma patsientidele kompleksset hambaraviteenust, mille korral patsient saab oma erinevatele hambamuredele lahenduse ühest kliinikust.

Meie kodulehel kategoorias „Arstid“ on võimalik tutvuda, mis erialaga täpsemalt iga arst tegeleb ning selle järgi ka endale visiidiaja broneerida.

Tutvustame aga järgnevalt, mida mõtleme üldhambaravi ehk teraapia visiitide all (veebibroneeringus Hambaravi konsultatsioon / Hambaravi).

Üldhambaravi (teraapia) all mõeldakse järgmiseid teenuseid:

Üldine hammaste kontroll ja röntgenülesvõtted vastavalt näidustusele

Esmakordne patsient täidab kliinikusse tulles esmalt üldanamneesi lehe, kuhu märgib enda kaasuvad haigused, allergiad, tarvitatavad ravimid ning teadaolevad suuõõne probleemid – kõike seda on hambaarstil vaja teada, et oleks võimalik patsiendi üldtervislikku seisundit arvestada hambaraviprotseduuride planeerimisel.

Üldisel kontrollvisiidil hambaarst kuulab ära teie kaebused, seejärel teeb põhjaliku visuaalse suuõõne ja hammaste ülevaatuse, märgib hambaravikaardis hammaste staatuse ning vastavalt näidustusele tehakse vajadusel ka röntgenpildid, et ükski probleem ei jääks tähelepanuta.

Seejärel koostab hambaarst teile raviplaani koos hinnakalkulatsiooniga, annab endapoolsed soovitused, planeerib visiidiajad teie võimalusi arvestades ning vajadusel suunab teid meie hambakliiniku mõne eriala spetsialisti juurde konsultatsiooniks või protseduurile.

Hammaste kontrollvisiidi oluline osa on röntgenülesvõtete tegemine, mille abil hambaarstil on võimalik tuvastada patoloogiaid, mida palja silmaga ei ole võimalik näha. Röntgenülesvõtteid on erinevat tüüpi ning neid tehakse alati üksnes vastavalt kindlale näidustusele.

  • OPTG ehk panoraamröntgen annab üldise ülevaate tervest suust. Selle peale jäävad kõik hambad, näeb hammaste arvu ja asendit, seda ka lõikumata luu sees olevate hammaste kohta. Samuti näeb panoraamröntgenil suuremaid põletikukoldeid, suuremaid kaariesekahjustusi, näeb millistel hammastel on täidised või juureravi teostatud ning saab diagnoosida parodontiidi olemasolu jm. Nagu juba öeldud, panoraamröntgen annab üldise ülevaate suuõõne seisukorrast, kuid sellelt ei pruugi olla võimalik diagnoosida väga täpselt kõiki probleeme. Täpsemaks diagnostikaks tehakse vajadusel teist liiki röntgeneid.
  • Intraoraalsed röntgenülesvõtted
  • BW ehk bite-wing röntgenid on juba täpsemad väiksemast piirkonnast röntgenpildid, kuhu jäävad peale ühelt suupoolelt hammaste krooniosad ning veidi juureosa. Neid röntgeneid tehakse eelkõige hambakaariese (eriti hammaste vahelistel pindadel olevate kaariesekollete) diagnoosimiseks tagumistest hammastest. Tavaliselt tehakse kontrollvisiidil kaks bite-wing röntgenit, kummaltki suupoolelt üks.
  • PA ehk periapikaalseid röntgenid on samuti täpsemad väiksemast piirkonnast tehtavad röntgenpildid, kuhu jääb peale 3-4 hammast ning iga pildiloleva hamba hambakroon ja -juur. Neid röntgeneid tehakse enamasti juurealuse piirkonna põletikukollete diagnoosimiseks. Samuti saab nendelt piltidelt tuvastada kaariest, hambamurde, parodontiiti jm.
  • 3D röntgenid ehk koonuskiirkompuutertomograafia (CBCT) on tänapäevane hambaravi kõige täpsem röntgenülesvõtte liik. Neid röntgeneid tehakse erinevast piirkonnast erineva suurusega: sektor, üks lõualuu või terve suu 3D röntgen. Piirkonna suuruse valik oleneb patsiendi suuõõne seisukorrast ja kindlast näidustusest. Nagu nimigi ütleb, antud röntgeni tüüp võimaldab arstil hinnata uuritavat piirkonda kolmemõõtmelisena – seda tavaröntgenid ei võimalda. 3D röntgeneid tehakse muu hulgas näiteks implantaatide paigaldamise planeerimiseks, juurealuse piirkonna põletikukollete ja nende täpse ulatuse diagnoosimiseks, hamba täpse asendi, hambajuurte või juurekanalite anatoomia hindamiseks.

Hambakaariese ravi täidistega

Üldhambaarsti põhitöö on hambakaariese diagnoosimine ning ravi.

  • Kui hambakaaries on algavas staadiumis (nn valge laigu staadium, kahjustus ainult hambaemaili piires), siis nõustatakse patsienti väga hea suuhügieeni hoidmise ning õigete toitumisharjumuste osas, kahjustusele aplitseeritakse fluorlakki ning hammas jäetakse jälgimisele. Varakult avastatud algavas staadiumis kaariese edasiarenemist on võimalik peatada ning täidise asetamist ei pruugi olla vaja.
  • Kui hambakaaries on jõudnud hambaemailist läbi dentiinikihti, siis on juba vajalik asetada hambasse täidis. Enamik täidiseid tehaksegi sellises staadiumis hambakaariese korral.
  • Sügava kaariese korral, kui kahjustus on väga hambanärvi lähedane, proovib hambaarst võimalusel asetada hambasse täidise koos spetsiaalse nn raviva toimega alustäidisega. Sellise täidise asetamise järgselt on tõenäosus, et hammas sai nö päästetud, aga on ka päris suur võimalus, et hammas võib vajada ikka ka juureravi. Hambaarst selgitab kindlasti täpsemalt iga individuaalse hamba prognoosi ning võimalikke edasise ravi vajadusi.

Mittekarioossete kahjustuste ravi

Mittekarioossed kahjustused on hammastel olevaid defektid, mis ei ole tekkinud hambakaariese tõttu. Enamasti on nende kahjustuste põhjuseks erinevat tüüpi kulumised:

  • hammas-hamba vastu kulumine (hammaste kokkusurumisest ja krigistamisest)
  • happelise komponendiga seotud kulumine ehk erosioon (refluks, oksendamine, liigne happeliste toitude/jookide tarvitamine)
  • liiga tugevast harjamisest põhjustatud kulumine (näiteks hambakaelte piirkonnas)

Kui kulumisdefektid on väikesed ning patsiendile muret ei põhjusta, siis hambaarst enamasti jätab need jälgimisele ning nõustab patsienti, et defektid ei süveneks (nt pehmema hambaharja kasutamine koos õige harjamistehnikaga, kui kulumisdefektide põhjus on liiga tugev harjamine). Kui kulumisdefektidega hambad on tundlikud, võib hambaarst nendele hammastele aplitseerida tundlikkuse vastast lakki. Kui mureks on suurem hammaste tundlikkus, patsienti häirib hammaste esteetika või kulumisdefektid on juba sügavamad, võib hambaarst need defektid katta täidismaterjaliga.

Väga tõsiste kulumisdefektidega hambad või kogu hammaskond võib vajada aga ka proteetilist taastamist (nt hambakroonidega), mille jaoks hambaarst võib patsiendi suunata proteetikaga süvitsi tegeleva hambaarsti vastuvõtule konsultatsiooniks.

Probleemsete täidiste vahetamine

Hambasse pandud täidiseid on vajalik aegajalt vahetada erinevate probleemide tõttu. Kõige sagedamini vahetatakse täidiseid sekundaarse kaariese tõttu – see tähendab, et juba olemasoleva täidise alla on uuesti tekkinud kaaries. Samuti võib olla vaja täidist uuendada täidise murru tõttu või ka esteetilisel näidustusel. Näiteks, kui patsient on oma hambaid valgendanud, siis pärast protseduuri on tõenäoliselt vajalik naeratamisel väljapaistvad täidised uuendada, sest valgendamisel täidised ei muuda oma värvi.

Hambamurdude taastamine

Väiksemaid ning keskmise raskusega hambamurde on võimalik üldiselt taastada täidistega. Tõsisemad hambamurrud võivad vajada lisaks nt juureravi teostamist, fiiberposti asetamist või hamba kroonimist. Vahepeal kahjuks tõsise murruga hammast ei ole võimalik taastada ning selle peab eemaldama ning seejärel planeerima hamba asendamist.

Professionaalne hammaste puhastus

Hambaarsti visiidil saab ka teostada hambakivi eemaldamist ultraheli või käsiinstrumentidega ja hambakatu ning pigmendi eemaldamist soodapuhastusega. Samas omaltpoolt soovitame selleks protseduuriks pöörduda meie suuhügienistide visiidile.

Hambakaariese ennetus

Hambakaariese ennetuse alla kuulub patsiendile õigete hügieenivõtete ning toitumisharjumuste selgitamine ning vajadusel hammaste katmine fluorlakiga.

Hammaste ülitundlikkuse ravi

Hammaste ülitundlikkuse probleemiga patsiendil proovib hambaarst kõigepealt anamneesi ning läbivaatuse alusel välja selgitada ülitundlikkuse põhjused. Seejärel vajadusel aplitseeritakse tundlikkusevastast lakki või fluorlakki ning antakse soovitused koduseks raviks. Vajadusel ravitakse tundlikke hambaid ka täidistega sõltuvalt ülitundlikkuse põhjustest.

Standardsed juureravid, igemeravid, hammaste eemaldamised või proteesid.

Mõned üldhambaarstid tegelevad süvendatult ka mingi kitsama hambaravi erialaga (nt juureravi, kirurgia, igemeravi või proteesimine), seega mõne protseduuri puhul arst täpselt ise teavitab patsienti, kas ta teeb sellised raviprotseduurid ise või suunab patsiendi meie kliinikus teise spetsialisti visiidile. Nende erialade kohta loe täpsemalt meie koduleheküljel kategoorias “Teenused”.

Selline on ülevaatlik kokkuvõte üldhambaarsti tööst.

Praegu soovitame aga kiiresti ning lihtsalt broneerida aja hammaste ja suuõõne kontrolliks meie Lasnamäe või Mustamäe hambakliinikusse, helistades numbrile +372 6 600 460 või kasutades veebibroneeringu võimalust meie kodulehel.

Sinu särava naeratuse heaks!
Läänemere Hambakliinik

News home

test