Kuidas ennetamine aitab säästa kulutusi hammaste ravile?
Kuigi mitmed numbrid näitavad, et eestlased külastavad hambaarste üha rohkem, on arenguruumi meil siiski veel küllaga. Tervise Arengu Instituudi läbiviidud uuringus selgub, et aastane arstivisiitide kasv oli 5,2% (2016 vs 2017) ja keskmiselt käis üks inimene aastas hambaarsti vastuvõtul 1,5 korda.
Mida harvem aga hambaarsti külastatakse, seda suurem on tõenäosus, et kui ükskord sinna minnakse, on ka hammaste tervisele välja käidavad kulutused tunduvalt suuremad. On ju sedasi probleemid süvenenud ning vajavad seetõttu pikemaid raviplaane ja enamaid protseduure.
Alljärgnevalt anname sulle mõned mõtted selle kohta, kuidas oma hambaravile tehtavaid kulutusi vähendada.
Kuidas vähendada hammaste ravile tekkivaid kulutusi?
Korralik suuhügieen
Kõige elementaarsem ennetus hambaaukude tekkeks on hammaste eest hoolitsemine. Seda nii kodus kui ka hambaarsti kabinetis. Ühtlasi on see ka kõige lihtsam viis kuidas hambaravi kuludelt kokku hoida.
Korralik suuhügieen eeldab hammaste harjamist vähemalt kaks korda päevas. Samuti hambaniidi kasutamist, mida soovitame teha vähemalt ühel korral päevas. Need kõige lihtsamad, kuid see eest parimat tulemust andvad tegevused, on olulised eeldused sinu hammaste ja igemete tervise jaoks.
Samuti on hea mõte uurida hambaravikabinetis teostatavate täiendavate puhastusteenuste kohta. Hambakivi eemaldamine ja hammaste puhastus soodapesuga aitavad ennetada uute probleemide, nagu igemehaiguste, kaariese ja põletike teket. Küsi kindlasti oma järgmisel arstivisiidil, kas sinu hammaste puhul tasuks ka mõelda pisut põhjalikuma puhastuse ette võtmisele.
Regulaarne hammaste kontroll
Suutervise hoidmiseks ja hilisemate suuremate hambaravikulude vältimiseks peaks iga inimene vähemalt üks, veel parem kaks korda aastas hambaarsti juurde kontrolli minema. Nagu öeldakse siis parim kaitse on ennetus. Kuid inimesed, kes suitsetavad, põevad suhkruhaigust või on altid igemehaigustele, võivad vajada oma hambaarstide külastamist rohkem kui kaks korda aastas. Sama kehtib ka nende kohta, kellel on looduse poolt antud kiire hambakivi teke.
Endiselt on aga tendents, et hambaarsti poole pöördutakse peamiselt alles siis, kui hambavalu või mõni muu hammastega seotud probleem on juba tekkinud. Kuid õnneks on ka selles suunas paremuse märke märgata ja aina enam suureneb nende inimeste hulk, kes oma hambaid profülaktiliselt kontrollida lasevad. Küll aga saab siinkohal kahjuks välja tuua sugude vahelise erinevuse – tihtipeale on usinamad kontrollis käijad naised.
Kuni 19-aastaste hambaravi eest tasub Tervisekassa
Lapsevanemad teavad seda küll, kuid sellest hoolimata näeme iga nädal, et seda võimalust ei kasutata nii hoolsalt nagu seda teha võiks. Ka Eesti Tervisekassa värsked andmed kinnitavad seda, öeldes, et lausa 2/3 Eesti lastest ei käi hambaarsti juures regulaarselt.
Halb suuhügieen lapse eas viiakse kergesti üle ka täiskasvanuikka. Samamoodi kui käitumine, kandub edasi ka hammaste tervishoid. Lapseeas tekkinud kaaries ja teised hammastega seotud probleemid ning haigused annavad tublisti endast märku täiskasvanuks saades. Siis on aga probleemid tunduvalt enam süvenenud ja sellest tulenevad ravikulud tublisti kasvanud. Nüüd tuleb aga need kulutused teha omast rahakotist.
Kuidas edasi?
Korrapärased hambakontrollid ja hea suuhügieen suudavad enamikku hambahaigusi ära hoida. Seega tehke endale teene ja külastage hambaarsti. Ja kui olete vastuvõtul, küsige julgelt hambaarstilt täiendavate näpunäidete kohta, mis aitaksid sul kodus optimaalset hooldustaset säilitada.
